Vi har placerat cookies på din dator för att ge dig en bättre upplevelse av webbplatsen. Läs mer om cookies och personuppgifter.

Jag förstår
Fortsätt till stat-inst.se >>
Det gäller livet.
Statens Institutionsstyrelse - till startsidan Det gäller livet.

Daate lea SiS

Staaten instutisjovneståvroe. SiS eelki 1994. SiS`en barkoe lea aajne sjiehtedimmie tjibrenassegeehteme noeri jih jovkeds almetji åvteste.

LVU – goerehtimmie jih gietedalleme dej sjiere noeregåetiej bijre.

Fierhten jaepien bijre 30 000 maanah jih noerh vaarjelin destie sijjen bäjngolden gåetide.

Naakeni dejstie 1 300 biejien dan SiS´n sjiere noeregåetide. Dah noerh mah dan SiS`ese båetieh leah 12–21 jaepien båeries, jih dan gierve jielememaadtoem utnieh goh jovkeds, meadtoelassjh jih psykososiale tromhpoeh.

Såemies dejstie noeride gellie jaepieh SiS`esne sjidtieh, medtie jeatjebidie åenebe boelhkh. Dihte geehteme vuesehte man guhkiem daarpesjieh desnie årrodh.

Baernie jallh niejte mah tjaelemisnie sjidtieh dennie SiS LUV`en mietie (laake mah lea sjiere nännoestimmiem dej noeri geehtemem bijre), dellie göökte guhkies goeriehtimmie askh daerpies lea. Daate maadtoe sjädta dan aajne gietedallemesoejkesjimmine.

Geehtedimmie dennie SiS`n sjiere noeregåetine edtja dan aajne noeri nuepiem jih giehtjedimmiem jih dååjrehtsi jielemen mietie årrodh. Noerh maehtieh ovmesie tromhpoeh utnedh, mohte jijnjh viehkiem daarpesjieh dan hatsves vuekiem, jovkeds jih meadtoelassjj åvteste. Dennie SiS`n noeregeehtemisnie gellie dååjrehtsevihtesjimmie kognitive programme nuhtjieh, byjreseterapie, luhkiegööktesille-programme jih programme vööste dam meadtoelassjem.

Dan SiS`ese noerh båetieh mah dan stoerre gierve jielemevuekiem utnieh gosse skuvlesne vaedtsieminie. Gaajhkesh reaktam utnieh dan ööhpehtämman mah dan daerpies leah seamma man båeries jih magkeri tromhpoeh aerebi skuvlesne utneme. Daerpies lea jijnjh lohketäjjah jih smaave dåehkieh mieleme lea dennie ööhpehtimmesne SiS`esen skuvlebarkojne.

LSU – gaptjeme noeregeehteme buerebe ean roestegåetie

Noerh mah meadtoem darjoeh gosse 15-17 jaepien båeries dellie gaptjeme noeregeehteme dööpmie sjädta ean goh roestegåetie. Dah leah sjiehteles bussvehts boelhketjh mah sjiere goevtesisnie dennie SiS`en sjiere noeregåetine. Gosse årroeminie dennie noeregåetine dellie daerpies geehtemem jih gietedallemem nuhtjedh, hussvehtsen- geehtemeboelhke- dihte tijje maahta gaskems luhkienjielje biejjieh jih njielje jaepieh årrodh. Årroeminien gåhkoe dan meadtoen mietie sjädta, eah dan gietedallemenuepiem mietie.

Dah noerh mah dan gaptjeme noeregeehtemasse dööpmemem åådtjeme, dah tjuerieh meatan årrodh dennie noeregåetien jijtjemse programmebarkosne jih SiS`en skuvlesne vaedtsedh. Sjidteme dan geehtemem jih ööhpeehtimmien mietie destie tjuara gaajh stoerre joekeds dan tjirkestimmien mietie årrodh. Magkeri meadtoe dah noerh dorjeme, jih aaj guktie sijhtieh destie baataridh, dihte vuesehte guktie gietedalleme sjädta.

Ulmie dan boelhken mietie dennie SiS`sne lea viehkesjidh guktie sillem åadtjodh gosse bååstede dan ektievuakan båetedh destie dan bussvehtseste. Minngiegeehteme vihkeles lea guktie maehtedh veasoedh dan jielemen mietie maam liereme dennie institusjovnesne.

LVM- guktie skreejredh jih gietedalledh dah geerve jovkeds

Dennie SiS LVM- gåetine fierhten jaepien bijre tjuehtie geerve jovkeds mah tjibrenassegeehtemse vaarjelin dan LVM`en mietie (laaken geehteme dej jovkedsi bijre). Dah klieenth dennie LVM`n geehtememisnie dah dan löövles jovkemem utnieh. Desnie lea garretjaetsie narkotika jih aaj jeatja jovkemes aath. Geehteme dennie SiS`en institusjovnide dan ulmie lea, byörhkedh jih skreejrehtidh guktie dam gietedallemem buerielaakan maehtedh jaksedh.

Gosse SiS`en årroemesijjesne dellie voestegh aelkieh tjarkie dam jovkemem bijre barkedh läjhtedh jih aaj goerehtimmiem klieenten tromhpoen jih nuepien bijre. Goerehtimmien maadtoe daate sjädta dan aajne gietedallemedaltesasse.

LVM`en geehteme guhkemes govhte askh lea, jih dallegh guktie nuepie lea gaahpene geehtemem hammoen mietie barkedh. SiS`ese vihkeles jih buerie klieenten viermie jih sliekten gaskesem bueriedehtedh, jih aaj dejnie sosialebarkine. Jis buerie minngiegeehteme dellie elliesvoete vihkeles jis ovjovkeds edtja sjidtedh.

Geehteme dennie LVM`en gåetine maahtoe jih dååjrehtse gaajh vihkeles leah. Gietedallemen vuekie sjädta dan aajne klieenten nuepiem mietie. Skreejrehtimmien soptsesth (MI) jis bååstede jarkoste-”prevensjione”, luhkiegööktesillegietedalleme jih jijtjemsdåarjoe terapie, dah leah dagkeres vuekie maam nuehtjieh.

Goerehtimmie- båetije biejjiem buerebe dorje

Goerehtimmie jih öövtiedimmie gaajh vihkeles dennie SiS`esne. Byjjesfaamoe beetnegh vadta dan goerehtämman-, öövtiedämman-, jih ööhpehtimmieprosjektesaasa guktie geehtemem jih barkij maahtoe-öövtiedimmiem bäjjoedidh. Prosjekte aaj vihkeles gosse orre vuekiem pröövedh dam goerehtimmiem- jih gietedalleme-barkoem dej sjire noeregåetiej jih LVM`en gåetie bijre.

Daate vuesehte maan gahkese jakseme jih mij destie sjidteme jis viehkie sjädta instutisjovnide guktie gaavnedh dam bööremes gietedallemevuekiem.